SmartPosti tellitud värske tarbijauuring näitab, et Eesti tarbijad on teise ringi kaupade kasutamisel väga aktiivsed. Vähemalt kord aastas ostab kasutatud kaupu 68% inimestest. Regulaarsete ostjate ehk vähemalt kord paari kuu jooksul oste tegevate inimeste osakaal on Leedus 48% ja Eestis 45%, samas kui Lätis on see näitaja mõnevõrra väiksem – 27%.
Eesti inimesed eelistavad teise ringi ostude seas enim riideid ja jalanõusid (52%). Samuti on populaarsed mööbel ja kodusisustustooted (31%), elektroonika ja kodumasinad (24%) ning raamatud ja mängud (23%). Märkimisväärne osa ostudest on seotud ka lasteasjade (20%) ning spordi- ja vabaajatarvetega (10%), mis kõik on mugavalt saadetavad ka pakiautomaadi kaudu.
Lätis on samuti riided ja jalanõud kõige populaarsem kategooria (33%), millele järgnevad laste riided (26%) ning raamatud ja mööbel (16%). Leedus on kõige sagedamini ostetud teise ringi kaubad riided ja jalanõud (53%), millele järgnevad raamatud ja plaadid (29%), mööbel ja kodusisustus (24%) ning elektroonika ja kodumasinad (21%).
Sander Borodkin, SmartPosti müügiosakonna juht ütleb uuringu tulemusi kommenteerides:„Kui pea pooled inimesed ostavad regulaarselt teise ringi kaupu, siis pole see enam tagasihoidlik nišitrend, vaid suur muutus tarbimiskultuuris. See näitab, et uue ja kasutatu vaheline piir hägustub ja järjest enam loeb kauba sisuline väärtus, mitte see, kas ese on poest värskelt ostetud või kellelegi varem kuulunud.“
Uuringu tulemused kinnitavad, et taaskasutuse populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Eestis ütleb lausa 84% vastanutest, et nad ostavad täna sama palju või rohkem kui paar aastat tagasi. Leedus on trend samuti tugev, kuna 67% inimestest kinnitab, et nende harjumused on püsinud samal tasemel või muutunud aktiivsemaks. See tähendab, et korduvkasutus ei ole mitte ainult levinud, vaid selle osakaal on ajas stabiilselt kasvanud, viidates tuntavale muutusele kogu tarbijakultuuris.
Uuringust joonistuvad välja ka selged sihtrühmade erinevused. Kõigis kolmes riigis on kõige aktiivsemad taaskasutajad nooremad naised väiksemates linnades, kelle sissetulek on pigem madalam. Lätis on sageli ostjateks ka keskealised mehed, kes soetavad kasutatud kodumasinaid või elektroonikat. Samal ajal on vanemad mehed suuremates linnades pigem passiivsemad kõikides Balti riikides.
Borodkin lisab: „Kui varem peeti kasutatud kaupade ostmist pigem vajaduse ja säästmisega seotud tegevuseks, siis nüüd on see teadlik valik, kus hinnale lisanduvad praktilisus ja keskkonnahoid. Näiteks keskkonnahoidu ja jäätmete vähendamist tõi taaskasutatud kaupade eelistamise põhjusena välja 15% vastajatest. See väärtusnihe on kõige selgemini näha Eestis ja Leedus, kus korduvkasutus on muutunud osaks inimeste igapäevasest elustiilist. Samas annab Läti kogemus hea võrdluse. Seal on taaskasutus küll olemas, aga sageli seotud konkreetsete suurte ostudega, mitte väiksemate ja igapäevasemate tarbekaupadega.“
SmartPosti tellitud uuringu viidi läbi ajavahemikul 27.08-04.09.25 ning selles osales 765 Eestimaa inimest, 739 Läti ning 742 Leedu vastajat.